Eesti Tööandjate Keskliit esitas rahandusministeeriumile ettepaneku muuta töötaja tervisele tehtud kulutused ettevõtluskuluks ehk et neilt ei tuleks tasuda tööjõumakse.
- Tööandjate keskliit teeb ettepaneku tervise edendamiseks kulutatud rahalt tööjõumakse mitte maksta, näiteks sportimiselt. Foto: Meeli Küttim
Seejuures peab Tööandjate Keskliit oluliseks, et ettevõtluskuluks saaks lugeda ka neid tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi, mis ei tulene otseselt töötervishoiuarsti suunisest. "Tööandjal peab olema võimalik toetada oma töötajate tervise heaks tehtavaid ennetavaid tegevusi, nagu sportimine, massaaž jne, et hoida ära tekkida võivad terviseprobleeme, mis läheksid kokkuvõttes oluliselt kulukamaks nii riigile, ettevõttele kui ka töötajale endale."
Tervise edendamisele tehtud kulutustest peaks keskliidu hinnangul ettevõtluskuluks arvestama kuni 50 eurot töötaja kohta kuus.
Lisaks tegi keskliit ettepaneku võimaldada tööandjal tasuda töötajatele osutatud tervishoiuteenuste eest tööjõumaksudega maksustamata ja ilma piirmäärata. Tervishoiuteenused on need, mida osutavad tervishoiuasutused ja mis on kirjas tervishoiuteenuste loetelus. Selline regulatsioon annab võimaluse töötajatele, kelle tööandja on sellise nõusoleku andnud, saada vajadusel kiiret arstiabi ilma järjekorras ootamata või siis saada arstiabi, mida haigekassa (täielikult) ei kompenseeri. Millises mahus tööandja seda võimaldab, võiks olla tööandja otsustus. Selline süsteem annaks täiendust tervishoiu rahastamisele.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.